ja helistanud igale poole terve aasta ja 7
kuud, et sa saaksid koju käima ja ma sind tihemini näeksin, et sa saaksid olla inimeste hulgas, kes sind armastavad , kes sinust hoolivad, olla oma harjunud asjade hulgas , süüa ja juua ja mängida nii nagu sul vaja ja himu on. Oled eriline laps, keda ei saa kasvatada käskude- keeldudega, kasvasime siis mängides ja lauldes. Kasvasime koos hommikul äratust lauldes,kutsusime sööma lauldes, õhtul unele uinutades, kallistades ja rõõmustades, kuid ühel hetkel katkestati me side. Mõtlesin, et hakkan
kirjutama sulle endale, et ehk kunagi saad sa neid kirju lugeda.
Igatsen sind nii väga.
Iga päev, kui leian kodus toimetades mõne sinu asja või astun üle trepi, kus sinu tehtud täpid on, mõtlen kuidas sul
läheb, on sul süüa, on keegi su kõrval sind lohutamas, kui sul kurb on!?
Saime reedel , teisel
detsembril , kokku ja mu süda rõõmustas, et näen sind ikka kasvõi kord kuus
Alati kui pizzabaaris käime, teen pilte , et ma ei unustaks
sind.
Vaatasin su pilte ja mõtlesin, et oleks tore teha üks tore album,
kus on siis need pildid ja mõtted sest
hetkest ja koosoldud ajast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar